Heakskiidu teesklemine

?kski vanem ei kiida heaks k?iki lapse tegevusi. M?ned neist kuuluvad alati vastuv?etamatute kilda. Olen kohanud vanemaid, kelle sallivuse l?vi on v?ga k?rge, ent ma pole kunagi n?inud vanemat, kes tunnustaks oma lapse k?itumisi tingimusteta. M?ned vanemad teesklevad, et neile on vastuv?etav suurem osa lapse tegudest, ent ka nemad vaid p??avad m?ngida “head vanemat”. Nii on osa nende k?itumisest v?lts. V?liselt v?ivad nad j?tta salliva mulje, ent sisemiselt ei kiida nad lapse tegevust heaks.

Oletagem, et vanem on ?rritatud, kuna tema viieaastane laps on hilja ?leval. Vanemal on omad vajadused, n?iteks uus raamat, mis teda ootab. Selle asemel et lapsega tegelda, eelistaks ta praegu hoopis lugeda. Pealegi on ta mures, et laps ei saa piisavalt magada ning on j?rgmisel p?eval kergesti ?rrituv v?i j??b nohusse. Ometi p??ab ema j?rgida leebet l?henemist ega esita lapsele n?udmisi, kartes eksida oma p?him?tete vastu. See vanem paratamatult vaid teeskleb heakskiitu. Ta v?ib k?ituda nii, nagu poleks tal lapse hilise ?levaloleku vastu midagi, kuid sisimas pole see talle vastuv?etav; ta on ?rritatud, v?ib-olla vihanegi, ja kahtlemata tunneb ta end pahasti, kuna tema enda vajadused j??vad rahuldamata.

Kuidas see lapsele m?jub, kui vanem vaid teeskleb heakskiitu? Nagu teada, on lapsed oma vanemate suhtes h?mmastavalt tundlikud. Nad saavad ema-isa emotsioonidest suurep?raselt aru, kuna nood l?kitavad lastele mitteverbaalseid s?numeid – vihjeid, mida lapsed tajuvad m?nikord teadlikult, teinekord alateadlikult. Lapsevanem, kes on sisimas ?rritunud v?i vihane, annab sellest tahtmatult m?rku – olgu vihjeks kulmukortsutus, ?lest?stetud kulm, h??letoon, teatud poos v?i kramplik n?oilme. Isegi v?ga v?ikesed lapsed m?istavad selliseid signaale, ?ppides oma kogemustest, et ema ei talu sel hetkel nende k?itumist. Nii v?ib laps tunda, justkui oleks teda noomitud – ta tunneb, et ta ei meeldi vanemale.

Mis juhtub siis, kui ema ei kiida sisimas lapse teguviisi heaks, kuid k?itub vastupidiselt? Laps saab sellisel juhul ka teise s?numi ning on segaduses. Ta saab nn segatud s?numeid v?i vastuolulisi vihjeid – n?eb k?itumist, mis ?tleb talle, et ?leval olemine on lubatud, ent tajub ka mittes?nalisi signaale selle kohta, et emale tegelikult ei meeldi, et ta on ?leval. Laps on h?das. Ta tahab ?leval olla, aga tahab ka, et teda armastataks (heaks kiidetaks). Paistab, et ema n?ustub tema ?levalolekuga, aga ometi on tal kulm kortsus. Mida peaks laps n??d tegema?

Pannes lapse sellisesse olukorda, v?ib see kahjustada t?siselt tema ps??hikat. Iga?ks teab, kui masendav ja ebamugav on, kui te ei tea, millist k?itumist valida, kuna teine inimene saadab teile segaseid s?numeid. Oletame n?iteks, et k?site s?bralt, kas tohite tema juuresolekul suitsetada. Ta vastab: “Minugi poolest.” Ja ometi, kui olete sigareti s??danud, n?ete tema n?ost, et tegelikult suitsetamine h?irib teda. Mida te teete? V?ite k?sida: “Oled sa kindel, et see sind ei h?iri?” V?i kustutate sigareti ja olete pahane. V?i j?tkate suitsetamist ja tunnete kogu aeg, et s?brale on see vastukarva.

Lapsed seisavad samasuguse dilemma ees, puutudes kokku heakskiiduga, mis tundub neile v?lts. Kui laps satub sellisesse olukorda sageli, v?ib ta hakata tundma, et teda ei armastata. Selle tagaj?rjel v?ib laps vanemat pidevalt kontrollida, p?hjustada ?revust, tekitada kindlusetuse tunnet jne.

Usun, et k?ige raskem on lapsel toime tulla mesikeelse, n?udmisi mitte esitava vanemaga, kes k?itub nii, nagu oleks lapse teguviis talle vastuv?etav, ent v?ljendab samas tahtmatult oma sallimatust.

Heakskiidu teesklemisega kaasneb n?htusi, mis v?ivad m?juda pikemas plaanis vanema ja lapse suhtele veelgi kahjulikumalt. Kui laps saab segatud s?numeid, v?ib ta hakata kahtlema oma vanema aususes. Kogemuste p?hjal saab talle selgeks, et ema ?tleb sageli ?ht asja, aga tunneb teisiti. L?puks kaotab selline vanem lapse usalduse. Teismelised noored on minuga jaganud j?rgmisi tundeid:

“Mu ema on silmakirjalik. Ta k?itub nii meeldivalt, aga tegelikult ta ei ole selline.”

“Ma ei saa oma vanemaid kunagi usaldada, sest kuigi nad seda ei ?tle, tean ma kindlalt, et nad ei kiida heaks paljusid asju, mida ma teen.”

“Ma k?in ringi teadmisega, et mu isal on ?ksk?ik, mis kell ma koju j?uan. Ja kui ma siis liiga hilja tulen, on ta j?rgmisel p?eval h?sti vaikne ega r??gi minuga.”

“Mu vanemad pole sugugi karmid. Nad lubavad mul teha paljusid

Vanemad on inimesed, mitte jumalad asju, mida ma tahan. Aga ma tean v?ga h?sti, mida nad heaks ei kiida.”

“Iga kord, kui tulen s??gilauda ninar?ngaga, ilmub ema n?ole t?lgastunud ilme. Aga ta ei ?tle kunagi midagi.”

“Mu ema on kogu aeg nii kena ja m?istev, aga ma tean, et ma ei meeldi talle. Talle meeldib hoopis mu vend, sest vend on rohkem tema moodi.”

Kui lapsed selliselt tunnevad, pole kahtlustki, et vanemad ei ole neile oma sisimaid tundeid v?i arusaamu ilmutanud, kuigi nad ise v?ivad arvata, et on seda teinud. Suhtes, mis on nii l?hedane ja pikaajaline nagu vanema-lapse suhe, suudab vanem oma tegelikke tundeid harva lapse eest varjata.

Niisiis, kui vanemad on kuulda v?tnud leebe l?henemise propageerijaid, et heakskiitu tuleb ilmutada ka siis, kui tegelikud tunded on sellest kaugel, on nad t?siselt kahjustanud oma suhet lapsega ning teinud karuteene ka lapse ps??hikale. Vanem peaks m?istma, et sallivuse ala pole m?tet j?uga laiendada. Pigem tuleb v?lja selgitada, millal te lapse k?itumist ei talu, ja vastupidist mitte teeselda.