Kas on võimalik hinnata last, kui te ei hinda tema käitumist?

Ma ei tea, kust see idee alguse sai, ent seda on mitmelt poolt tunnustatud, ja eriti suurt huvi on selle vastu ilmutanud leebet kasvatusviisi pooldavad vanemad, kel on siiski j?tkunud ausust tunnistada, et nad alati oma lapse k?itumist ei talu. Leian, et see on j?rjekordne eksitav ja kahjulik idee, mis ei luba vanematel olla siiras. Leevendades k?ll m?nev?rra s??tunnet, mida vanemad kogevad, kui nad lapsega ei n?ustu, on selline l?henemine kahjustanud paljusid vanema-lapse suhteid.

See on andnud vanematele loa kasutada oma autoriteeti v?i v?imu, et piirata k?itumisi, mida nad heaks ei kiida. Vanemad on seda t?lgendanud nii, et neil on t?ielik ?igus kontrollida, piirata, keelata, n?uda v?i keelduda, kuni nad annavad sellest m?rku nii, et laps ei taju seda iseenda, vaid oma k?itumise tagasil?kkamisena. Siin peitubki valearusaam.

Kuidas te saate hinnata oma last, kui te ei hinda midagi, mida ta teeb v?i ?tleb? Mida t?hendab laps, kui see ei t?henda k?ituvat last, kes tegutseb teatud ajahetkel teatud viisil? See, keda vanemad v?ivad hinnata v?i mitte, on k?ituv laps, mitte m?ni abstraktne n?htus nimega “laps”.

Olen kindel, et see on lapse jaoks ?ks ja sama. Vaevalt et laps, kes tunnetab teie pahameelt, kui ta paneb oma r?pased jalan?ud uuele diivanile, suudaks siit teha j?relduse – kuigi teile ei meeldi tema hooletu k?itumine, hindate teda sellegipoolest kui inimest. Vastupidi, ta tunneb, et pole teile vastuv?etav sellep?rast, mida tema kui inimene sel hetkel teeb.

Teha lapsele selgeks, et vanem hindab k?ll last, kuid mitte seda, mida ta teeb – isegi kui vanem suudaks neid kahte lahutada –, on t?en?oliselt sama raske kui veenda last, et keret?is “teeb vanemale rohkem haiget kui talle”.

Kas laps tunneb ennast kui inimest vastuv?etavana v?i mitte, s?ltub sellest, kui paljud tema k?itumised on vastuv?etavad (vastuv?etamatud). Vanemad, kes peavad paljusid laste tegusid ja ?tlemisi talumatuks, tekitavad paratamatult oma j?reltulijates tunde, et nad on ka inimestena vastuv?etamatud. Ja vastupidi – lapsed, kelle vanemad tunnustavad enamikku asjadest, mida lapsed teevad v?i ?tlevad, tunnevad end t?en?olisemalt hinnatud inimestena.

Parem on endale (ja lapsele) tunnistada, et te ei hinda teda kui inimest, kui ta teeb v?i ?tleb midagi teatud viisil ja ajal. Nii ?pib laps teid tajuma avatud ja ausa inimesena.

Ka siis, kui ?tlete lapsele: “Ma hoolin sinust, kuid l?peta oma tegevus,” ei muuda te t?en?oliselt tema reaktsiooni. Lapsed vihkavad igasugust keelamist ja piiramist, ?ksk?ik, kuidas te oma v?imu kasutamist ka ei selgitaks. “Seades piire”, on suur t?en?osus, et vanemad saavad tagasil??gi vastupanu, m?ssamise, valetamise v?i vihapidamise n?ol. Pealegi, kui vanemad soovivad, et lapsed muudaksid oma vastuv?etamatut k?itumist, leidub selleks tunduvalt paremaid viise kui vanemliku v?imu kasutamine “piiride seadmise” v?i keelamise t?he all.