2. Vanemad on inimesed, mitte jumalad

Kui inimestest saavad lapsevanemad, juhtub midagi kurba. Nad hakkavad m?ngima teatud rolle ja unustavad, et on inimesed. Olles sisenenud vanemaks olemise p?hasse maailma, tunnevad nad, et peavad ?le v?tma ka Vanema rolli ja kohustused. Nad p??avad t?simeeli etteantud moel k?ituda, kuna usuvad, et just niisugused peaksid vanemad olema. Kahest inimesest, James ja Heather Markinsonist, saavad ?ht?kki Vanemad, H?rra ja Proua Markinson.

Selline muutus on kurb, kuna paneb vanemad liigagi tihti unustama, et nad on endiselt inimesed k?igi oma vigadega, inimesed, kelle v?imetel on piirid ja kelle tunded on eripalgelised. Unustades oma inimlikkuse, lakkavad nad vanemaks saades sageli inimesed olemast. Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise, mida nad ka erinevatel eluhetkedel ei tunneks. Kuna n??d on nad vanemad, on neil kohustus olla midagi enamat kui lihtsalt inimesed.

See tohutu vastutuse koorem t?hendab vastsetele vanematele t?sist v?ljakutset. Nad tunnevad, et nende tunded peavad olema iga hetk samad, et nad peavad kogu aeg oma lapsi armastama, et nad peavad nendega tingimusteta n?ustuma, et nad peavad k?rvale heitma enda vajadused ja need laste heaks ohvriks tooma, et nad peavad alati ?iglased olema, ja ennek?ike ei tohi nad teha vigu, mida tegid vanemad neid kasvatades.

Kuigi head kavatsused on m?istetavad ja imetletavad, m?juvad need vanemaks olemisele pigem halvasti kui h?sti. Inimlikkuse unustamine on esimene t?sine viga, mida vanemap?lve algul teha saab. Hea vanem lubab endal olla inimene – t?eline inimene. Lapsed oskavad hinnata oma vanemate puhul elul?hedust ja inimlikkust. Nad ?tlevad sageli: “Minu isa ei ole v?lts” v?i “Minu ema on suurep?rane inimene.” Teismeikka j?udes ?tlevad lapsed m?nikord: “Mu vanemad on rohkem s?brad, mitte vanemad. Nad on v?ga lahedad inimesed. Neilgi on omad vead nagu k?ikidel teistel, aga sellistena nad mulle meeldivadki.”

Mida need lapsed tegelikult ?tlevad? On selge, et neile meeldib, kui nende vanemad on inimesed, mitte jumalad. Nad vastavad meeleldi oma vanemale kui inimesele, mitte kui n?itlejale, kes teeskleb, et ta on keegi, kes ta p?riselt pole.

Kuidas saavad vanemad laste jaoks inimesed olla? Kuidas saavad nad s?ilitada vanemana siiruse? Selles peat?kis tahame n?idata, et heaks lapsevanemaks olemine ei t?henda tingimata loobumist oma inimlikkusest. V?ite end v?tta kui inimest, kel on laste suhtes nii positiivseid kui ka negatiivseid tundeid. Te ei pea isegi kogu aeg ?hesugune olema, et olla hea lapsevanem. Te ei pea teesklema osav?tlikkust v?i armastust, kui te tegelikult nii ei tunne. Samuti ei pea te k?iki oma lapsi ?hepalju armastama. Ja l?petuseks – te ei pea koos abikaasaga laste vastu ?hisrinnet moodustama. Ent on v?ga oluline, et te ?piksite aru saama, mida te tunnete. Oleme leidnud, et m?ned skeemid aitavad vanematel m?ista, mida nad tunnevad ja mis paneb neid eri olukordades isemoodi tundma.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.