Heakskiidu mõiste

K?ik vanemad on inimesed, kes tunnevad oma laste k?itumise suhtes aeg-ajalt kahte sorti tundeid – heakskiitu ja mitteheakskiitu. Vanemad, kes on iseenda vastu ausad, tunnevad, et vahel on lapse k?itumine neile vastuv?etav ja vahel mitte.

K?itumine on miski, mida teie laps teeb v?i ?tleb. See ei ole teie hinnang sellele. N?iteks, kui laps j?tab riided p?randale vedelema, on see k?itumine. Kui nimetate teda lohakaks, on tegu hinnanguga sellele.

Teie lapse v?imalikke k?itumisi – k?ike, mida ta v?ib teha v?i ?elda – saab kujutada ?he nelinurgana, mida ma nimetan k?itumisaknaks.

On selge, et m?ningaid lapse k?itumisi olete valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Seda erinevust v?ime kujutada nii, et jagame nelinurga sallivuse alaks ja sallimatuse alaks. Paigutame k?ik vastuv?etavad k?itumised akna ?laossa ja vastuv?etamatud alumisse ossa.

Kui teie laps vaatab laup?eva hommikul telekat, nii et saate rahus majapidamist?id teha, v?ib see olla vastuv?etav k?itumine. Kui ta keerab teleka h??le nii valjuks, et teil t?usevad juuksed peas p?sti, on see t?en?oliselt vastuv?etamatu.

Erinevate vanemate puhul on kastis asuv eraldusjoon erineva koha peal. ?ks ema v?ib leida, et v?ga v?hesed teod hakkavad talle vastu, ja tunneb sageli lapse suhtes soojust.

Teine ema v?ib seevastu leida, et ?sna paljud teod ei ole tema jaoks vastuv?etavad, ning tunneb ?sna harva lapse vastu soojust.

Kui paljusid lapse k?itumisi vanem heaks kiidab, s?ltub osaliselt sellest, milline inimene ta ise on. M?ned vanemad on juba loomu poolest laste suhtes sallivad. Huvitav on see, et ?ldjuhul on need vanemad sallivad ka ?mbritsevate inimeste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, k?rget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Iga?ks on selliseid inimesi kohanud; pidasite neid “avatud inimesteks”, kuigi te v?ib-olla ei teadnud, miks nad sellised on. Niisuguste inimestega on hea koos olla – nendega saab sundimatult r??kida ja ennast l?dvaks lasta. Te saate olla teie ise.

M?ned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuv?etamatud. Kui j?lgite neid laste seltskonnas, v?ite olla ?llatunud, miks nad ei talu nii paljusid k?itumisi, mis tunduvad teile t?iesti vastuv?etavad. V?ite sisimas endale ?elda: “Taevas k?ll, j?ta ometi lapsed rahule – nad ei sega ju kedagi!”

Sageli on neil inimestel j?igad arusaamad, kuidas peaks k?ituma, milline k?itumine on ?ige ja milline vale – ja see ei k?i mitte ainult laste, vaid ka k?igi teiste kohta. Sellise inimese seltskonnas v?ite tunda end ebamugavalt, sest t?en?oliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie k?itumise heaks.

J?lgisin hiljuti ?ht ema, kes tegi oma kahe v?ikese pojaga supermarketis sisseoste. Minu meelest k?itusid poisid t?iesti normaalselt – nad ei olnud l?rmakad ega teinud ka pahandust. Ometi teatas ema lakkamatult, mida poisid peaksid tegema v?i mida nad teha ei tohiks: “?ra j?? minust maha!”, “J?ta k?ru rahule!”, “Liiguta ennast ometi, sa oled inimestel ees!”, “Tee ruttu!”, “?ra puuduta toitu!”, “J?ta oma vend rahule!” Paistis, et sellele emale pole vastuv?etav miski, mida lapsed teevad.

Ehkki sallivuse ja sallimatuse alasid lahutava joone asukohta m?jutavad osaliselt tegurid, mis s?ltuvad ainu?ksi vanemast, m??rab seda osaliselt ka laps. M?ningate lastega on raskem salliv olla. Nad v?ivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja h?peraktiivsed v?i ilmneb neil omadusi, mis paratamatult ei tee seda lihtsaks. Lapsega, kes on s?ndimisest saadik haige, ei taha ?ldse magama minna v?i kannatab maksakoolikute k?es, pole vanematel kerge s?bralikku hoiakut s?ilitada.

Paljud raamatud ja artiklid on kinnistanud arusaama, et vanem peaks k?iki oma lapsi v?rdselt armastama. See pole mitte ainult eksitav, vaid on tekitanud ka paljudes vanemates s??tunnet, kui nad on tundnud, et hoolivad ?hest lapsest rohkem kui teistest. Enamik inimesi tunnistab varmalt, et ?ks t?iskasvanu meeldib neile ja teine mitte. Miks peaks see laste puhul teisiti olema?

Asjaolu, et lapse omadused m?jutavad seda, kuidas vanem temasse suhtub, v?ib kujutada j?rgmiselt:

M?ned vanemad arvavad, et t?drukute suhtes on kergem salliv olla kui poiste suhtes – m?ned leiavad j?llegi vastupidist. M?nel vanemal on raskem omaks v?tta elavaid lapsi. Lapsed, kes on v?ga uudishimulikud ja armastavad asju ise avastada, on m?ne vanema jaoks raskemini talutavad kui passiivsemad ja s?ltuvamad lapsed. Ma olen kohanud lapsi, kes on minu silmis nii seletamatult v?luvad, et v?iksin leppida peaaegu k?igega, mida nad teevad. ?nnetuseks olen kokku juhtunud ka selliste lastega, kelle kohalviibiminegi on minu jaoks ebameeldiv ja suurem osa nende tegudest on tundunud mulle vastuv?etamatud.

?ks t?htis asi on seegi, et sallimise ja sallimatuse ala lahutav piir pole pidevalt ?he koha peal, vaid liigub kord ?les-, kord allapoole. Seda m?jutavad mitmed tegurid, kas v?i olukord ja meeleolu, mis vanemat ja last parasjagu valdavad.

Vanem, kes tunneb end energilise, terve ja rahulolevana, suudab t?en?oliselt taluda suuremat osa lapse tegemistest. Kui vanem tunneb end h?sti, h?irivad lapse teod teda v?hem.

Kui vanem on magamata ja surmv?sinud, kannatab peavalu k?es v?i on enda peale pahane, v?ivad paljud lapse tegevused teda h?irida.

Seda asjaolu v?ib n?itlikustada j?rgmiselt:

Vanema sallivus s?ltub ka konkreetsest situatsioonist. K?ik vanemad tunnistavad, et s?pradel k?las olles on nad lapse k?itumise suhtes palju rangemad kui siis, kui pere on kodus. Ja kui madal on vanemate taluvusl?vi veel siis, kui vanavanemad k?lla tulevad!

Laste jaoks on sageli ?llatav, et vanemad pahandavad nende lauakommete ?le, kui neil on keegi k?las, ehkki tavaliselt ei tehta sellest numbrit.

Seda vastuolu v?ib n?itlikustada j?rgmiselt:

Et perekonnas on tavaliselt kaks vanemat, muudab see sallivuse mustri veelgi keerulisemaks. Alustuseks v?ib ?elda, et ?ks vanem on alati loomu poolest sallivam kui teine.

Jack, tugev ja aktiivne viieaastane poiss, haarab elutoas jalgpalli ja hakkab seda oma vennale viskama. Ema saab pahaseks ja leiab, et see ei ole vastuv?etav tegevus, kuna nii v?ib Jack toas midagi ?ra l?hkuda. Isa aga mitte ainult ei talu seda, vaid lausub uhkelt: “Vaata Jacki – temast saab suurep?rane m?ngija! Vaata ometi, millise s??du ta tegi!”

Lisaks k?igub aeg-ajalt m?lema vanema sallivuse l?vi, s?ltudes olukorrast ja meeleolust. Seega ei saa isa ja ema ?hel ja samal ajahetkel lapse k?itumise suhtes ?hte ja sama tunda.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.